Provider: - Institution: - Data provided by Europeana Collections- Osrednji slovenski literarni časopis je izhajal mesečno. Po prenehanju izhajanja Stritarjevega časnika Zvona, so Josip Jurčič, Fran ...Levec, Janko Kersnik in Ivan Tavčar ustanovili literarno svobodomiselno revijo, sprva kot glasilo realistov. Poleg leposlovja, je vseboval tudi umetniško kritiko ter razprave in eseje o umetnostih. Sprva je bil bolj znanstveno usmerjen (Leposlovni in znanstveni list), kasneje se je omejil še na humanistiko (Mesečnik za književnost in prosveto), od 1931 (Slovenska revija) je objavljal tudi prispevke o aktualnih družbenih vprašanjih. V Ljubljanskem zvonu so objavljali pomembnejši slovenski pesniki in pisatelji: Anton Aškerc, Simon Gregorčič, Janko Kersnik, Ivan Tavčar, Janez Trdina, Oton Župančič, Ivan Cankar, Vladimir Bartol… Avtorji, ki so pisali o znanosti so bili: Fran levstik, Josip Apih, Ivan Šubic…- All metadata published by Europeana are available free of restriction under the Creative Commons CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication. However, Europeana requests that you actively acknowledge and give attribution to all metadata sources including Europeana
Provider: - Institution: - Data provided by Europeana Collections- Vsebina: I. Ajdovski déklici. — II. O Torki. -- III. Mrtváška maša- All metadata published by Europeana are available free of ...restriction under the Creative Commons CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication. However, Europeana requests that you actively acknowledge and give attribution to all metadata sources including Europeana
Provider: - Institution: - Data provided by Europeana Collections- V Motniku zapisal Gašpar Križnik- All metadata published by Europeana are available free of restriction under the Creative Commons ...CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication. However, Europeana requests that you actively acknowledge and give attribution to all metadata sources including Europeana
Provider: - Institution: - Data provided by Europeana Collections- Osrednji slovenski literarni časopis je izhajal mesečno. Po prenehanju izhajanja Stritarjevega časnika Zvona, so Josip Jurčič, Fran ...Levec, Janko Kersnik in Ivan Tavčar ustanovili literarno svobodomiselno revijo, sprva kot glasilo realistov. Poleg leposlovja, je vseboval tudi umetniško kritiko ter razprave in eseje o umetnostih. Sprva je bil bolj znanstveno usmerjen (Leposlovni in znanstveni list), kasneje se je omejil še na humanistiko (Mesečnik za književnost in prosveto), od 1931 (Slovenska revija) je objavljal tudi prispevke o aktualnih družbenih vprašanjih. V Ljubljanskem zvonu so objavljali pomembnejši slovenski pesniki in pisatelji: Anton Aškerc, Simon Gregorčič, Janko Kersnik, Ivan Tavčar, Janez Trdina, Oton Župančič, Ivan Cankar, Vladimir Bartol… Avtorji, ki so pisali o znanosti so bili: Fran levstik, Josip Apih, Ivan Šubic…- All metadata published by Europeana are available free of restriction under the Creative Commons CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication. However, Europeana requests that you actively acknowledge and give attribution to all metadata sources including Europeana
Navigating Copyright for Libraries Jessica Coates, Victoria Owen, Susan Reilly / Jessica Coates, Victoria Owen, Susan Reilly
2022, Letnik:
181
eBook
Odprti dostop
Much of the information that libraries make available is protected by copyright or subject to the terms of license agreements. This reader presents an overview of current issues in copyright law ...reform. The chapters present salient points, overviews of the law and legal concepts, selected comparisons of approaches around the world, significance of the topic, and opportunities for reform, advocacy, and other related resources.
Teksti mõistmine on keerukas protsess olenemata sellest, kas tegu on emakeeles või võõrkeeles lugemisega, sest see kätkeb endas samaaegset sõnade tuvastamist, tekstiga väljendatud otsese tähenduse ...tuletamist ja lugeja taustteadmiste abil teksti tõlgendamist. Üheks teksti mõistmise aspektiks on oskus ära tunda tekstis sisalduvaid sisulis-loogilisi ja leksikaalseid seoseid. Seega peaks lugemisoskuse arendamisel ja mõõtmisel pöörama tähelepanu ka tekstisisestele seostele. Võõrkeele lugemistestides kasutatakse nende seoste mõistmise kontrollimiseks erinevaid ülesandetüüpe, kuid nende tõhusust on vähe uuritud. Artiklis analüüsitakse kolme ülesandetüüpi – tekstilõikude järjestamist ning lausete ja tekstilõikude sobitamist lünkadesse. Keskendutakse nende valiidsusele, otsides vastust küsimustele, mil määral sõltub ülesannete edukas sooritamine tekstisiseste seoste mõistmisest ning missugune on ülesandetüübi mõju tekstisiseste seoste kasutamisele ülesande soorituses.
Tekstimõistmise saab jaotada sõnasõnaliseks, järeldavaks ja hindavaks tasandiks, mis on üksteisega hierarhiliselt seotud. Info töötlemiseks kõrgeimal tasandil peab lugeja mõistma teksti ka teistel ...tasanditel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuivõrd sarnane on tekstimõistmisülesannete tasandilise jaotuse struktuur eri aastate eesti keele riiklikes taseme- ja eksamitöödes, ning teada saada, kuivõrd muutub tekstimõistmise eri tasandite ülesannete osakaal vanemates klassides. Selleks analüüsiti 2013.–2016. aasta 3. ja 6. klassi eesti keele tasemetööde ning 9. klassi eksamitööde tekstimõistmisülesandeid pikilõikeliselt (3. klassist 78 ülesannet, 6. klassist 67 ülesannet ja 9. klassist 87 ülesannet). Selgus, et sama klassi tööde tekstimõistmisülesannete tasandilise jaotuse struktuur oli aastati erinev ning eri aastatel keskenduti erinevate oskuste hindamisele. Samuti ilmnes, et kõikide aastate 3. klassi tasemetööd sisaldasid hindava tasandi ülesandeid, kuid need ülesanded puudusid 6. klassi tasemetöödest kahel aastal ja 9. klassi eksamitööst ühel aastal. Seevastu madalaima ehk sõnasõnalise tasandi ülesandeid oli kõige vähem kõikide aastate 3. klassi tasemetöödes. Kuna vanuse suurenedes paraneb õpilaste tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil, peaksid vanemate klasside taseme- ja eksamitööd sisaldama rohkem ülesandeid, mis arvestavad muutusega õpilaste tekstimõistmise arengus.
Summary
Sõnasemantika ehk sõna tähenduse tundmine on oluline tervikteksti sisu mõistmisel. Kui sõnade tähendus ei kinnistu, võib teksti mõistmine kujuneda õpilastele probleemiks kõigis kooliastmetes. ...Käesoleva pikiuurimuse eesmärk oli välja selgitada, mil määral muutub sõnatähenduse tundmine ja teksti mõistmine põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Artiklis analüüsitakse 3.–5. klassi õpilaste sõnatähenduse ning kahe raskusastmega tekstimõistmise ülesannete sooritust. Uuringus osales 508 õpilast (267 tüdrukut ja 241 poissi) 30 Eesti üldhariduskoolist. Selgus, et teksti mõistmine oli parem õpilastel, kes tundsid paremini erinevate sõnade tähendust. Soolises võrdluses edestasid tüdrukud poisse kõigil kolmel aastal sõnatähenduse tundmises ja teksti mõistmise keerukamas ülesandes, mis eeldas head info integreerimise oskust. Tüdrukud tundsid poistest paremini ka nende sõnade tähendust, mida nad olid varem õppinud. Et toetada õpilaste semantilist pädevust ja teksti mõistmist, on oluline arvestada nende arengulist eripära ning pakkuda lugemiseks võimetele ja huvidele vastavaid tekste.
Artikkel käsitleb lugemist eesti keeles emakeelena ja teise keelena ülikooliõpingute kontekstis. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, missuguseid strateegiaid üliõpilased enese hinnangul kasutavad ...õppeülesannete täitmiseks vajalike tekstide lugemisel eesti keeles ning missuguseid teksti mõistmise raskusi nad seejuures teadvustavad. 80 Tartu Ülikooli eesti ja muu emakeelega üliõpilast 27 erialalt täitsid küsimustiku, millega kogutud andmeid analüüsiti nii emakeelest kui ka õppeastmest lähtuvalt. Tulemused näitasid, et 1) üliõpilased on eesmärgipärased ja teksti üksikasjadesse süüvivad lugejad; 2) emakeel mõjutab lugemist nõudva ülesande täitmise kiirust ja tundmatute sõnadega tegelemise viisi; 3) taustteadmised on teksti mõistmisel olulisel kohal sõltumata emakeelest ja õppeastmest. *** "The use of reading strategies in academic studies" The aim of the study was to ascertain the difficulties students encounter when reading Estonian texts for academic purposes, in order to support them in their studies. 80 native and non-native students from the University of Tartu (Estonia) from 27 programs participated in the study. Data was gathered using a 5-point Likert-type scale questionnaire and analyzed by the following subgroups: L1, L2, BA (years 1–3) and MA (years 4–5). As regards the reading strategy students used, both L1 and L2 students strategically plan their reading by thinking carefully about the task and using support strategies. Compared to L1 readers, the L2 group more frequently uses different strategies, and they can be characterized as more careful readers on both a local and a global level. Finding out the meaning of unknown words was the most commonly used strategy for both L1 and L2 students, which indicates problems with word recognition processes. However, while L2 readers mostly do so using a dictionary, the L1 readers tend to rely on guessing the meaning using context or background knowledge. Compared to L2 students, L1s tend to be better at expeditious reading. The top perceived reading difficulties were related to background knowledge (e.g. complicated topic, insufficiency of required knowledge) and vocabulary (struggling with unknown words). In the former, about half of respondents in all subgroups (L1, L2 and years 1 to 5) reported having difficulties. In word recognition, the difficulties were experienced more often by L2 students and BA students. The results suggest that, in addition to Estonian language courses for academic purposes, more attention should be paid to developing students’ academic reading skills in various specialised courses by providing the background knowledge needed to understand texts and supporting them in interpreting complicated texts.
PDF
