Artiklis arendatakse alternatiivset kontseptsiooni niihästi traditsioonilisele füüsikakesksele teadusliku teooria käsitlusele kui ka seisukohale, et füüsikateooriat ei saa teadusfilosoofias mõista teadusliku teooria mudelina, sest erinevates teadustes on teooriad oma loomult erinevad. Ollakse seisukohal, et teaduslik teooria on ikkagi teadusfilosoofia kategooriana teadusliku distsipliini eripärast sõltumatu. Käsitletakse põhiliselt kahte punkti: (1) miks on teadusfilosoofias põhjust kritiseerida traditsioonilist, füüsika põhjal saadud ettekujutust teaduslikust teooriast? (2) miks ei ole põhjendatud seisukoht, et nt keemias on teaduslik teooria (nt klassikaline keemilise struktuuri teooria) oma loomult füüsikateooriast (nt klassikalisest mehhaanikast) erinev? Traditsioonilise füüsikakeskse lähenemisviisi puhul ei ole piisavalt uuritud, miks õieti füüsikateooria on saanud teadusliku teooria etaloniks. Teoreetilise füüsika keskne teadusekontseptsioon on olnud ühekülgselt orienteeritudmatemaatikale ja loogikale. Kui aga lähtuda teooriast kui mudelite populatsioonist, nagu Ronald Giere on seda teinud ka klassikalise mehhaanika - füüsikakeskse teooriakäsituse traditsioonilise näite - korral, siis osutub see teooriakäsitus tõepoolest invariantseks teatavale tunnetustüübile, mida on alust nimetada teaduslikuks ja mis on selgesti omane ka nt keemiale.