Artiklis arutleme inimestelt semantilist leksikaalset infot koguva uurimuse peamiste probleemide üle. Kirjeldame katset, millega kogume konkreetsushinnanguid eestikeelsetele sõnadele. Artikli eesmärk on analüüsida semantiliste tunnuste hinnangutena kogumist kui meetodit tervikuna. Hinnangute kogumise metoodikat on vaja sisuliselt ja kriitiliselt hinnata, sest sellise info kogumine on nii keelepsühholoogia kui ka keeletehnoloogia valdkonnas aina olulisemal kohal. Esmalt käsitleme konkreetsust ja abstraktsust kui mõisteid ning seda, kuidas neid varem uuritud on. Seejärel anname ülevaate uuringutest, mis on kogunud konkreetsushinnanguid teiste keelte sõnade kohta ning toome välja selliste hinnangute peamised kasutusalad. Kolmandaks anname ülevaate eestikeelsete sõnade konkreetsushinnanguid koguvast katsest ning sellega kaasnevatest probleemidest nii sisu kui ka vormi osas.