As a result of the Napoleonic wars, vast numbers of Old Master paintings were released on to the market from public and private collections across continental Europe. The knock-on effect was the ...growth of the market for Old Masters from the 1790s up to the early 1930s, when the Great Depression put an end to its expansion. This book explores the global movement of Old Master paintings and investigates some of the changes in the art market that took place as a result of this new interest. Arguably, the most important phenomenon was the diminishing of the traditional figure of the art agent and the rise of more visible, increasingly professional, dealerships; firms such as Colnaghi and Agnew’s in Britain, Goupil in France and Knoedler in the USA, came into existence. Old Masters Worldwide explores the ways in which the pioneering practices of such businesses contributed to shape a changing market.
Kirjeldades nöukogude kunstisüsteemi toimimist, näituste korraldust ja temaatikat, otsitakse vastust küsimusele, miks kujunesid Tartu kunstimuuseumi korraldatud vahetuvad näitused ...okupatsiooniaastatel domineerivaks, seda paljus museoloogilise uurimistöö4 arvelt, ning kuidas selline röhuasetus edaspidi eesti kunstilugu möjutas. Ajaloost Tartu kunstimuuseum oli ūks kahest eelmisel sajandil asutatud kunstimuuseumist, mis loodi maa ja rahva kultuurilistest arenguvajadustest eesmärgiga koguda ja hoida rahvuslikku kunsti. Eraisikutele ja asutustele kuulunud varadé5 arvele vő tmine ja hiljem pöhikogusse kandmine jätkus parast soda. 1950. aastatel lisandus kogudesse hulgaliselt baltisaksa kunsti, mis tähendas varasemate kunsti hoiustamise eesmärkide löplikku muutumist. Kui veel 20. sajandi alguses oli püsinud arusaam muuseumist kui üldsusele vaatamiseks ligipääsetavast asutusest, mis luuakse kunsti vöi teaduslike esemekogude säilitamiseks ja enne Teist maailmasöda oli Lääne-Euroopa maade näitel kunstikogude riigistamisele järgnenud muuseumihoonete ehitamine, siis Eestis jäid 20. sajandi késtél rahvusliku kunstipärandi hoidmiseks hooned ehitamata. Pärast soda sai Tartu kunstimuuseumi (tookordse nimega Tartu Riikliku Kunstimuuseumi) asukohaks remonti vajanud kahekordne telliskivielamu (Vallikraavi tn 14), mis elanikest täielikult vabastatuna 1960.-1970. aastatel katusekorruse ja külghoonete juurdeehitusega muuseumiks kohandati. Tartu kunstimuuseumi näitused polnud lihtsalt rida erinevaid väljapanekuid, mida ajakirjandus tagantjärele kaj astas vöi mis biljem muuseumi tegevuskroonikasse kirjutati. Muuseumi korraldatud näituste arv aastas oli kunstipropaganda möistes üks asutuse tegevuse plaanilisi näitajaid, mis oli tähtis ideoloogilises kontekstis.18 Näituste aastaplaan pidi kajastama kultuuripoliitilisi eesmärke (nt propagandistlikud teema- ja isikunäitused riigipühade ajal) ja kunstielu kontekstis olulisi kunsti - nähtusi. Ettepanekutest, mis ministeeriumi poolt kooskölastust ei leidnud, tuli loobuda.19 Kultuuriministeeriumi kinnitatud näituste plaani täitmise eest vastutas ministrile otse alluv muuseumi direktor.20 Ministeeriumi osakonnad suunasid ja kontrollisid allasutuse tegevust.
L'autrice s'attarde spécifiquement a l'exposition Fragile Ecologies: Contemporary Artists' Interpretations and Solutions organisée par la commissaire Barbara C. Matilsky au Queens Museum of Art, a ...New York, en 1992, exposition dont l'objectif était de dresser un portrait rétrospectif de ces propositions artistiques jusqu'alors non établies. Si les critiques d'art sont resté-es aveugles a cet art, contrairement au succes retentissant que connaitra entre autres le Land Art, cela s'expliquerait en partie par la volonté des écoartistes de contribuer au bien de la société dans son acception écologique (comprise au-dela de l'humain) et a des actions éludant les espaces et les temporalités conventionnels de l'exposition muséale. Ramade illustre avec minutie les problemes de nomenclature qui ont provoqué des flottements conceptuels autour des pratiques contemporaines de l'art écologique (qu'il s'agisse des earthworks, du Land Art ou encore du Reclamation Art) et contribué a la difficulté pour la critique de saisir la spécificité de ces projets.