The volume ('Interdisciplinarity of Literary Folklore') is divided into the following sections: Circumstances (with chapters: The spatial Aspect of Literary Folklore, The historical Aspect of ...Slovenian literary Folklore, The sociological Aspect of literary Folklore), The Man (with chapters: The anthropological Aspectof literary Folklore, The psychological Aspect of literary Folklore, The therapeutical Aspect of literary Folklore) and Supernality (with chapters: The mythological Aspect of literary Folklore, The theological Aspectof literary Folklore, The Art historical Aspect of literary Folklore). At the End is the suggest: Tales as Starting Points for local History Education.
The main aim of the thesis is to position the analysis of Estonian phraseological subject matter within the research trends in phraseology of recent years. In the theoretical introductory part of the ...thesis, I endeavour an attempt to disclose the most significant concepts in phraseology by way of relying on new approaches. Primarily, I focus on the motivation-related problems concerning the phraseologisms and highlight the main issues of discussion. To a large extent, phraseologisms tend to be coded – either metaphorically or culturally, in this case the understanding of the figurative units largely depends on the existing competence. Here, the focus is on the question as to how much would knowledge facilitate the understanding of imagery, i.e. does this take place automatically or is it being analysed independently from prior knowledge. Such an understanding is also sustained by psycho-linguistic studies, dealt with in the second theoretical part of the thesis. The articles comprising the main part of the thesis observe the Estonian-language phraseology, using the example of phraseological units within the Database of Estonian Phrases. The analysis focuses on the figurative semantics of phraseologisms, on historical background of material, on understanding of old expressions among young language users, on modifications in Estonian phraseology.
Doktoritöö põhieesmärgiks on eesti fraseoloogilise ainese analüüsi suhestamine viimaste aastate uurimissuundadega fraseoloogiauurimises. Töö sissejuhatavas teoreetilises ülevaates pürin uute lähenemiste toel fraseoloogia olulisemate mõistete avamisele. Keskendun eelkõige fraseologismidega seotud motivatsiooni-probleemistikule ning toon välja põhilised vaidluskohad. Fraseoloogia puhul on olulised nii keeleline ja kultuuriline teadmus kui ka kognitiivne kompetents, st fraseologismid on keeleüksused, mille mõistmine ja kasutamine eeldab teatavaid teadmisi või oskusi. Kognitivistliku lähenemise vaatepunktist toetub inimene fraseologismide mõistestamisel universaalse loomusega kontseptualiseerimisele. Viimast arusaama toetavad osaliselt ka psühholingvistilised uuringud, millele keskendun töö teoreetilise osa teises pooles. Siin on kesksel kohal küsimus selle kohta, kuivõrd hõlbustavad erinevad kompetentsid kujundlikkuse mõistmist. Väitekirja kuues artiklis vaatlen eestikeelset fraseoloogiat eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasis sisalduvate fraseoloogiliste üksuste näitel. Analüüsin neis kirjutistes vanemate fraseologismide kujundisemantikat, ainese ajaloolisi tagamaid, vanade väljendite mõistmist nooremas keele kasutajaskonnas, teisenemisi fraseoloogilises aineses.
Doktoritöö põhieesmärgiks on eesti fraseoloogilise ainese analüüsi suhestamine viimaste aastate uurimissuundadega fraseoloogiauurimises. Töö sissejuhatavas teoreetilises ülevaates pürin uute lähenemiste toel fraseoloogia olulisemate mõistete avamisele. Keskendun eelkõige fraseologismidega seotud motivatsiooni-probleemistikule ning toon välja põhilised vaidluskohad. Fraseoloogia puhul on olulised nii keeleline ja kultuuriline teadmus kui ka kognitiivne kompetents, st fraseologismid on keeleüksused, mille mõistmine ja kasutamine eeldab teatavaid teadmisi või oskusi. Kognitivistliku lähenemise vaatepunktist toetub inimene fraseologismide mõistestamisel universaalse loomusega kontseptualiseerimisele. Viimast arusaama toetavad osaliselt ka psühholingvistilised uuringud, millele keskendun töö teoreetilise osa teises pooles. Siin on kesksel kohal küsimus selle kohta, kuivõrd hõlbustavad erinevad kompetentsid kujundlikkuse mõistmist. Väitekirja kuues artiklis vaatlen eestikeelset fraseoloogiat eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasis sisalduvate fraseoloogiliste üksuste näitel. Analüüsin neis kirjutistes vanemate fraseologismide kujundisemantikat, ainese ajaloolisi tagamaid, vanade väljendite mõistmist nooremas keele kasutajaskonnas, teisenemisi fraseoloogilises aineses.
The main aim of the thesis is to position the analysis of Estonian phraseological subject matter within the research trends in phraseology of recent years. In the theoretical introductory part of the thesis, I endeavour an attempt to disclose the most significant concepts in phraseology by way of relying on new approaches. Primarily, I focus on the motivation-related problems concerning the phraseologisms and highlight the main issues of discussion. To a large extent, phraseologisms tend to be coded – either metaphorically or culturally, in this case the understanding of the figurative units largely depends on the existing competence. Here, the focus is on the question as to how much would knowledge facilitate the understanding of imagery, i.e. does this take place automatically or is it being analysed independently from prior knowledge. Such an understanding is also sustained by psycho-linguistic studies, dealt with in the second theoretical part of the thesis. The articles comprising the main part of the thesis observe the Estonian-language phraseology, using the example of phraseological units within the Database of Estonian Phrases. The analysis focuses on the figurative semantics of phraseologisms, on historical background of material, on understanding of old expressions among young language users, on modifications in Estonian phraseology.
Ptice su prisutne u našoj svakodnevici: u šumama, parkovima, gradovima, poljima i igralištima, uz rijeku, na ulazu u trgovinu itd. Budući da su kroz povijest ptice bile sveprisutne u svakodnevnom ...životu ljudi, jasno je da će “ptice” imati metaforička značenja kao i izrazite stereotipne predodžbe, koje će motivirati i šira konceptualna značenja.Ovaj se članak bavi leksemom “ptica” u slovenskim jednostavnim usmenoknjiževnim oblicima, stereotipnim prikazom ptica kao i metaforičkim značenjima. Etnolingvistički pristup pružit će uvid u karakteristike koje se pripisuju pticama kao i u personifikacije i metaforički prijenos koji se javlja u jednostavnim oblicima, odnosno pokazat će što sve ptica simbolizira.
U radu se, na temelju talijanskih primjera, bavim tvrdokornom idejom da je folklor objektivan i zadan skup kulturnih izraza. Ta ideja proganja folkloristiku od njezinih početaka tijekom romantizma, a ...bila je karakteristična i za korištenje folklora tijekom totalitarnih režima. Ipak, od druge polovice prošlog stoljeća, u folkloristici se javljaju novije perspektive, koje se temelje na usustavljivanju Gramscijeva nasljeđa u kojem se na otvoren način govori o društveno-političkoj naravi folklora, a samim time i o političkoj relevantnosti znanstvenih pristupa koji se njime bave. Taj se poseban pristup mora nanovo učvrstiti iz današnje pozicije, kako bismo se uhvatili ukoštac s povratkom iskušenja neutralnosti koje se javlja u suvremenom obratu prema bavljenju baštinom.
Članak započinjem opisom nastanka Francuskog društva za etnologiju i antropologiju (AFEA), na temelju čega prikazujem stanje u području folkloristike i antropologije u Francuskoj. Godine 2007. ...donesena je odluka o osnivanju nove nacionalne organizacije: AFEA. Ipak, od samog su se početka vodile rasprave o njezinoj ulozi. Je li njezin cilj ujediniti postojeća društva ili biti federacija u kojoj će postojeća udruženja i dalje imati aktivnu ulogu? Imajući na umu to francusko iskustvo, raspravljam o mogućim odnosima između Svjetskog kongresa antropoloških udruženja (WCAA) i Međunarodnog saveza antropoloških i etnoloških društava (IUAES) te se bavim sukobima koji se javljaju u području društvenih znanosti. Na temelju povijesti Međunarodnog društva za etnologiju i folkloristiku (SIEF) propitujem moguću suradnju između zagovornika unitarizma i zagovornika federalizma. Zatim sugeriram da je sveobuhvatnu raspravu o unitarizmu i federalizmu moguće voditi ako se uzmu u obzir pojmovi i kategorije koje predlažu sami etnolozi i antropolozi. Navodim nekoliko teorija konflikta koje su se bavile strukturom društvenih organizacija u povijesti naših disciplina te konstatiram da prihvaćene rezultate tih istraživanja valja koristiti za dobrobit stručnjaka u našim disciplinama.
The present dissertation, which consists of a theoretical introduction and four articles, studies the Estonian Deaf community, guided by a cultural approach. Deaf folklore has been studied in ...relation to Deafhood and disability in general. Biculturality of Deaf people is expressed e.g. in name lore. Thus, the central point of the current dissertation is at a linguistic level as well as exploiting personal and place names in community’s communication. Name signs are analyzed in connection with spoken languages and with hearing people as cultural "other" from Deaf people’s point of view. Estonian name signs are viewed in a general cultural context and compared to international research results. The Estonian name signs’ formation, functions, and meanings in the community’s communication were studied. Deaf people are related to the hearing world by formal, written first and last name, but in parallel, the name signs are formed and given. The researcher of name lore is confronted with a number of problems, such as the questions of definition and interpretation of name signs in the context of spoken languages. One possible solution is a dialogic approach: considering both Deaf and hearing linguistic and cultural spaces. Deaf folklore as a whole reflects Deafhood as an experience of cultural difference in a hearing and speaking world.
Doktoritöös, mis koosneb teoreetilisest sissejuhatavast osast ja neljast artiklist, on käsitletud Eesti kurtide kogukonda, lähtudes kurtuse kultuurilisest käsitusviisist. Kurtide folkloori on uuritud seoses kurdiksolemise ja puudelisuse teemaga üldisemalt. Kurtide kakskultuursus väljendub näiteks nimepärimuses. Väitekirja keskmes on nii isiku- ja kohanimede keeletasand kui ka rühmasisene kasutamine. Viipenimesid analüüsitakse seostatuna kõneldava keelega ja kuuljatega kui kurtide vaatepunktist kultuurilise „teisega“. Eesti viipenimesid on vaadeldud üldisemas kultuurilises kontekstis, võrreldud rahvusvahelise uurimismaterjaliga. Töös on välja toodud eesti isiku- ja kohaviipenimede peamised moodustusviisid, funktsioonid ja tähendused kogukondlikus suhtlemises. Ametliku, kirjaliku ees- ja perekonnanime kaudu ollakse ühenduses enamuskultuuri ehk kuuljate maailmaga, kuid paralleelselt luuakse ja pannakse viipenimesid. Nimepärimuse käsitlemine seab uurija ette mitmeid probleeme nagu näiteks viipenimede määratlemise ja tõlkimise küsimus kõneldava keele kontekstis. Lahendusvõimaluseks on dialoogilisus: arvestamine mõlema, nii kurtide kui kuuljate keele- ja kultuuriruumiga. Kurtide folkloor tervikuna peegeldab kurdiksolemise kogemust kui kultuurilist teisitiolemist kuulvas ja kõnelevas maailmas.
Doktoritöös, mis koosneb teoreetilisest sissejuhatavast osast ja neljast artiklist, on käsitletud Eesti kurtide kogukonda, lähtudes kurtuse kultuurilisest käsitusviisist. Kurtide folkloori on uuritud seoses kurdiksolemise ja puudelisuse teemaga üldisemalt. Kurtide kakskultuursus väljendub näiteks nimepärimuses. Väitekirja keskmes on nii isiku- ja kohanimede keeletasand kui ka rühmasisene kasutamine. Viipenimesid analüüsitakse seostatuna kõneldava keelega ja kuuljatega kui kurtide vaatepunktist kultuurilise „teisega“. Eesti viipenimesid on vaadeldud üldisemas kultuurilises kontekstis, võrreldud rahvusvahelise uurimismaterjaliga. Töös on välja toodud eesti isiku- ja kohaviipenimede peamised moodustusviisid, funktsioonid ja tähendused kogukondlikus suhtlemises. Ametliku, kirjaliku ees- ja perekonnanime kaudu ollakse ühenduses enamuskultuuri ehk kuuljate maailmaga, kuid paralleelselt luuakse ja pannakse viipenimesid. Nimepärimuse käsitlemine seab uurija ette mitmeid probleeme nagu näiteks viipenimede määratlemise ja tõlkimise küsimus kõneldava keele kontekstis. Lahendusvõimaluseks on dialoogilisus: arvestamine mõlema, nii kurtide kui kuuljate keele- ja kultuuriruumiga. Kurtide folkloor tervikuna peegeldab kurdiksolemise kogemust kui kultuurilist teisitiolemist kuulvas ja kõnelevas maailmas.
The present dissertation, which consists of a theoretical introduction and four articles, studies the Estonian Deaf community, guided by a cultural approach. Deaf folklore has been studied in relation to Deafhood and disability in general. Biculturality of Deaf people is expressed e.g. in name lore. Thus, the central point of the current dissertation is at a linguistic level as well as exploiting personal and place names in community’s communication. Name signs are analyzed in connection with spoken languages and with hearing people as cultural "other" from Deaf people’s point of view. Estonian name signs are viewed in a general cultural context and compared to international research results. The Estonian name signs’ formation, functions, and meanings in the community’s communication were studied. Deaf people are related to the hearing world by formal, written first and last name, but in parallel, the name signs are formed and given. The researcher of name lore is confronted with a number of problems, such as the questions of definition and interpretation of name signs in the context of spoken languages. One possible solution is a dialogic approach: considering both Deaf and hearing linguistic and cultural spaces. Deaf folklore as a whole reflects Deafhood as an experience of cultural difference in a hearing and speaking world.
PDF
