Miesto vardas Kvė́darna Aleksandras Vanagas
Baltistica,
10/2011, Letnik:
29, Številka:
1
Journal Article
Recenzirano
Odprti dostop
DER STADTNAME KVĖ́́́́́́́́DARNA Zusammenfassung Die gegenwärtige Form des Stadtnamens Kvė́darna ist neu - die alte und echte Variante des Namens war Kvė́darna. Der Stadtname stammt vom Flußnamen ab. ...Ortsbevölkerung nennt den Bach Kvėdainė̃lė oder einfach Upẽlis. Die frühere Namensform dieses Baches war Kvė́daina, von welcher auch der Stadtname Kvė́daina stammt ab.
Cieľom predloženého textu bolo na základe metódy modelovania predstaviť synchrónne modely ideoným. Výtvarný, literárny a hudobný umelec vyjadruje základnú informáciu prijímateľovi v pinakonyme, ...literáronyme alebo muzikonyme formou metonymického vyjadrenia typu chrématonymického vzťahu niektorým z výtvarných, literárnych alebo hudobných žánrov v modeloch A1 = Pi, A1 = L a A1 = M. Výtvarný, literárny a hudobný umelec vyjadruje tiež komplexnú informáciu v pinakonyme, literáronyme a muzikonyme formou príbehu v zmysle predstavenia činiteľa deja a zásahu deja v modeloch A1 = (Pi) + ČD + ZD, A1 = (L) + ČD + ZD a A1 = (M) + ČD + ZD. Niektoré modely obsahujú len činiteľa deja, napr. A1 = (Pi) + ČD, A1 = (L) + ČD a A1 = (M) + ČD. Niektoré modely obsahujú len zásah deja, napr. A1 = (Pi) + ZD, A1 = (L) + ZD a A1 = (M) + ZD. Zásah deja býva zastúpený špecifikujúcimi onymickými členmi príslušnosťou k územiu a príslušnosťou k času, napr. v modeloch A1 = (Pi) + PÚ, A1 = (L) + PÚ a A1 = (M) + PÚ; A1 = (Pi) + PČ, A1 = (L) + PČ a A1 = (M) + PČ, príp. vlastnosťou, numerickou charakteristikou a príslušnosťou k etniku, napr. A1 = (Pi) + VL, A1 = (L) + VL, A1 = (M) + VL; A1 = (Pi) + NCH, A1 = (M) + NCH; A1 = (Pi) + PN a pod. Príbeh a spôsoby jeho vyjadrenia preto spájajú modely a pinakonymá, literáronymá a muzikonymá navzájom a tiež s ostatnými druhmi umenia.
Rööpsete perekonnanimede teke on unikaalne Eestis ja Lätis, kus mõisas pandi 1820.–1830. aastail samale talupojale üks, kirikus aga teine perekonnanimi. Nimede panemise õigus oli mõisadel, kuid ...kohati võtsid pastorid osa nimede panekust ning muutsid kirikuraamatutes nimesid ka hiljem. Eestis oli üksikuid piirkondi (mõisu), kus rööpnimede hulk oli suurem, nt Ahja mõisas 53%, Roosna-Alliku mõisa Järva- Madise kihelkonna osas 32%, olles enamasti aga mõne protsendi piires. Võnnu kihelkonnas muutsid vastastikku üksteise nimeloomet mõisavalitsused, kolm järjestikust pastorit ning eriti köster. Pärast üldise perekonnanimepanekuga loodud rööpnimesid oli XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul nende tavalisim tekkepõhjus saksastamine, harvem sugulussuhete muutumine (kärgpered, lapsendamised). Kui mõnel pool jõudsid kirikuraamatute nimekujud ka hingeloendisse, siis tavaline see polnud. Sel põhjusel oli ka XX sajandi algul inimestel vallavalitsuse välja antud tsaariaegses passis või iseseisvusaegsel isikutunnistusel üks, kirikuraamatutes teine nimi. Rööpnimed kaotati enamasti riiklike perekonnaregistrite sisseseadmisega alates 1926. aastast ning ametlikustati reeglina sünnikandes leiduv nimekuju. Osal juhtudel tekkisid topeltnimed. Rööpnimed on dokumentides tekitanud segadust ka hiljem.
Abstract. Fred Puss: Muuga or Kersna? The appearance and perishment of Estonian parallel family names. The reason for the appearance of parallel family names in Estonia and Latvia is unique: in the 1820s–1830s, the manor officials gave family names to local peasants and the Lutheran pastors changed those names or gave different ones. In some areas, mismatch was up to 53%, but generally did not exceed a few percent. Sometimes in the church records, the names were later changed to match the manor (or later tax) records, but much less often vice versa. However, when the names in the church records were changed (mostly Germanized) in the second half of the 19th century, but not in the tax records, new mismatches appeared. As of 1926, the state began to keep vital statistics records and the name in a birth entry in the church book was usually fixed as the only family name thereafter. This marked the end of the occurrence of most of the parallel family names in Estonia, but some became double family names and some still caused confusion in later records.
Names constitute a key component of the cultural heritage of any region. Though geographically, culturally and linguistically apart, Estonia and Zambia share some elements and motivations in naming. ...Zambia’s British colonial experience and Estonia’s Danish, German, Polish, Swedish and Russian/ Soviet influence in the past made significant changes to personal and place names in both regions. Following independence, both states made strides in the indigenisation of names for promoting local heritage and national identity. Zambia predominantly focused on changing the names of some towns, and of the country (from Northern Rhodesia to Zambia). On the other hand, the Estonian onomastic experience has been more comprehensive – regulating both personal and place names, enacting corresponding laws and maintaining the Institute of the Estonian Language to oversee language and name planning, among other responsibilities.
Kokkuvõte. Osward Chanda ja Peeter Päll: Nimekorraldus Sambias ja Eestis: võrdlev analüüs. Artikkel vaatleb Sambia ja Eesti nimesituatsiooni erinevusi ja sarnasusi. Sambia on mitmekeelne maa, ametikeel on inglise; Eesti on ametlikult ükskeelne maa, praktikas käibivad eesti keele kõrval ka vene ja inglise keel. Sambia isikunimedes on perekonnanimed valdavalt kohalikku päritolu, eesnimed enamjaolt euroopalikud; kohanimed on valdavalt ühekordsed. Sambias ei ole erinevalt Eestist nimeseadusi isiku- ja kohanimede reguleerimiseks. Ühine on mõlema maa puhul asjaolu, et ajaloos on varem domineerinud võõrvõimud, mis on jätnud jälje nimepilti. Kui proovida sõnastada universaalseid nimekorralduspõhimõtteid, siis võiksid need olla 1) nimede kui kultuuripärandi kaitse; 2) kohalike nimekujude eelistamine; 3) nimede keeleline korrektsus, 4) oma kultuuriidentiteedi hoidmine, 5) nimede pragmaatiliste aspektide (eristatavus, nimeinfo kättesaadavus jm) arvestamine.
Sustav slavenske onomastičke terminologije bio je objavljen 1973. i modificiran
1983. godine. Riječ je o jedinstvenome terminološkom djelu koje je objedinilo
onomastičku terminologiju 12 slavenskih ...jezika. Do danas nema istovrijednoga
djela u zapadnoeuropskoj onomastici ni u onomastikama drugih dijelova svijeta.
Nakon 1983. godine sustav slavenske onomastičke terminologije nije dalje dorađivan,
pa stoga terminološki razvoj u slavenskoj onomastici nije bio koordiniran.
Od dihotomne podjele onima u sustavu slavenske onomastičke terminologije na
bionim i abionim prelazi se na trihotomnu diobu onima na bionim, geonim i krematonim
te nastaje nova terminologija kojom se onimijske referente želi „pokriti”
međunarodnim terminima. S više novih međunarodnih termina upotpunjuje se
postojeća onomastička terminologija te se stvaraju uvjeti za njezin daljnji razvoj.
Ovim se radom željelo prikazati dosadašnji razvoj sustava slavenske onomastičke
terminologije (oslanjajući se na kapitalna terminološka djela i druge poticajne
terminološke radove) u cilju pronalaženja mogućnosti za njegov daljnji razvoj.